Postitused

Puhume elu sisse!

Mis siis nüüd mul kodus toimub?  Mul on kaks väga toredas eas last! Üks jupp saab kuukese pärast 5-aastaseks ja teine on 2 ja pool. Väiksem ka juba peagi jõuab sellisesse ikka, et temaga annab igasugu asju läbi rääkida. Hetkel on nii, et väiksema osa ajast on ta siiski bravuuri nii täis, et tuleb muu maailm pausile panna, et ainult temaga tegeleda. Aga siis on jälle tore! Mõned tähelepanekud meie elust hetkel: 1. Lapsed on kodused. Kumbki lasteaias ei käi. Samuti oleme meie lapsevanematena suure osa ajast ka ise kodused (tehes suure osa tööst kaugtööna..) 2.  Minul saab peagi läbi esimene õppeaasta õpetajana tööd tehes! Ma ikka mõtlen ja arutlen endaga vahel, et kes küll seda osanuks aimata, et mulle seesugune värk nii nii väga meeldida võib.. lapsed ja haridus ja õppimine ja... 3. Lõpuks on meie kodu kõik osad valmis. See tähendab, et lõpuks ometi on mul magamistuba, mis eksisteerib sellise toana, kus ollaksegi ainult öösel. Sel on miski väga salapärane tähendus minu jaoks. Ma magan m
Postita kommentaar
Lisateave

Aktiivne kuulamine - kõige võti?

 Ükskord juhtus nii, et minu emotsioonid keesid üle. Kõike oli liiga palju ja ma isegi ei saanud aru mis emotsioonid need täpsemalt on, kust nad tulevad ja miks nad on. No õnneks eksisteeris üks hea inimene, kes mu masendava tuju ja õnnetu olemise "ära võttis".  Nipp oli selles, et ta lihtsalt lasi mul rääkida ja ise kuulas! Ja võttis see emotsioonide virrvarr ehk 30 minutit ja mul oli hea tuju tagasi.  Siis hakkasingi mõtlema, et äkki on nii, et igasugustes etappides olevad inimesed vajavad lihhtssaallt kedagi kes neid kuulaks..  Äkki on nii? Aga lugu on tiba keerulisem, sest aktiivne kuulamine ei tähenda üldse passiivsust! Ega, minu jaoks, ka mitte n-ö tunnete peegeldamist. Igastahes jõudsin järeldusele, et jahh.. arvan küll nii ja suudan selle ka ära põhjendada: Ei eksisteeri "kohutavat kahest", "mässavat teismelist" ega ka mitte "keskea kriisis olijat". Asi on alati selles, et emotsioonid kuhjuvad ja jäävad lõksu kui keegi ei aita neil välja
Postita kommentaar
Lisateave

Kui on antud..

  ...siis peab seda võimet kasutama! Kõik inimesed on ju milleski head? No mina usun nii! Kui nüüd igaüks taltsutaks oma ego õige koha peal ja teeks rohkem kogukonna hüvanguks, küll siis see tooks palju rahu!
Postita kommentaar
Lisateave

Tähelepanu

No kuidas siis saada see magus võit, et õppija õpetajat tähele paneks?  Ma teeks ettepaneku rollid vahetada.  Esiteks: jälgida õppurit tema vabas olekus. Mis tegevused teda köidavad? Millist keskkonda ta enda ümber loob? Millistel hetkedel on ta kõige uudishimulikum ja aktiivsem? Teiseks: võttes arvesse eeltoodut, siis tuleb uue info edastamisel väga hästi seda sihtida. See nimelt peab väga väikesesse ajaaknasse sihitud olema - sinna, kus õppija tähelepanu on olemas. Mõned nipid tähelepanu saamiseks: 1. Väliste ärritite vähendamine (nt taustal telekas või raadio kinni panna). Mõndadele õppuritele võib muidugi vastupidine efekt hoopis paremat mõju tähelepanule avaldada, nt klassikalise muusika kuulamine. Tark mõte oleks iga õppijaga individuaalselt see väliste ärrituste valdkond läbi võtta. Ärritada  võivad ka hoopis teistsugused asjad - laelambi intensiivsus, laualambi sobimatus, pliiatsid/markerite organiseerimatus, liiga kõva tool, liiga vähe ruumi laual. Äkki üldse õppida maas lamad
Postita kommentaar
Lisateave

Tasakaal ja sellest "välja" minemine

 Mulle lõi üks aeg siin pähe, et päris palju räägitakse igal pool sellest, et "enda tass tuleb alati täis hoida". Ehk siis tavapäraselt - piisavalt puhkust, sööki, jooki ja veel Maslow püramiidi sisu) ja justkui ongi tass täis/tasakaal leitud. Aga kas on? Võib-olla ongi, aga .. misasi see tasakaal on ja kuidas täpsemalt satume üldse olukorda, mis meie tasakaalu rikub? Mind ajendas kirjutama üks teatud situatsioon, mis lõi mind hetkega tasakaalust välja. Kuigi olin igasuguste parameetrite järgi teoorias vägagi niiöelda balansis inimese parameetritele vastav. Ja siis selles keerulises olukorras hakkasingi enda tunnet analüüsima - miks ma nii tunnen? Kuidas see on võimalik tunda niisugust tunnet, kui teoorias on kõik justkui igati vinks vonks.  Elus on nii palju analüüsimist. Toon paralleeli nt hiljuti "piirideta mõistuse" raamatust loetust: räägiti matemaatikatudengitest kuskil kõrgetasemelises ülikoolis, kes ei saanud matemaatikast olemuselt aru. Neil lihtsalt olid e
Postita kommentaar
Lisateave

Mida kaugemale metsa seda rohkem puid

 Aeg koondada tasapisi oma mõtteid õpetamisest ja õppimisest. See blogi on suunatud eelkõige lapsevanematele, kes soovivad aidata oma lapsel paremini õppida . Samas aga on see blogi suunatud kõikidele inimestele, sest me kõik oleme kellegi lapsed ;)
Postita kommentaar
Lisateave